Veebisait "Maksud Eestis" käsitleb maksusid Eestis ja tegelikku maksukoormuse suurust võrreldes teiste riikidega

2009-12-06T20:20:00.094+02:00

Seejuures käsitletakse eelkõige järgmist:

* Võrreldakse maksusid Eestis maksudega mujal maailmas.

* Pööratakse tähelepanu väärarusaamadele ja infoga manipuleerimisele Eesti madalate maksude teemal, mis levivad Eesti meedias ametnike, poliitikute ning ajakirjanike poolt.

* Meedias ja poliitikas eiratakse fakti, et tegelikkuses on Eestis põhjamaade maksukoormus ilma, et sellega kaasneks põhjamaade elukvaliteet. Samuti on Eesti maksukeskkond märkimisvääselt ebasoodsam võrreldes Läti ja Leedu maksukeskkonnaga, kuigi ekslikult arvatakse vastupidist.

Sisukord

Korduma kippuvad küsimused (KKK) ehk sissejuhatus (lisatud aprillis 2010)
1. Meedias leviv müüt Eesti "madalatest maksudest"
2. Eesti maksukoormuse võrdlus teiste riikidega “Paying Business Taxes 2010” uuringu järgi
2.1. “Paying Business Taxes 2010” uuringu selgituseks
3. Maksukoormuse muutuse tendentsid Eestis võrreldes teiste riikidega viimasel ajal
4. Konkreetseid näiteid Eesti maksukoormuse suurenemisest viimasel ajal
5. Järeldused Eesti maksukoormuse muutuse kohta võrreldes teiste riikidega 2009 ja 2010 kohta
6. Näiteid maksuinfoga manipuleerimisest Eesti poliitikute-ametnike ja ajakirjanike poolt
6.1. Manipuleerimine 1: Artikli suunitlus pealkirja järgi Eesti meedias
6.2. Manipuleerimine 2: Kummalistele mitteseotud või väheolulistele nähtustele viitamine
6.3. Manipuleerimine 3: Rääkides soodsatest maksudest mõeldakse maksumaksja jaoks ebaolulisi tegureid
6.3.1. Ebaolulised näitajad - maksusüsteemi lihtsus, ettevõtjasõbralikkus, maksu laekumise kiirus
6.3.2. Ebaoluline näitaja - Maksude suhe SKP-sse
6.3.3. Manipuleerimised teemal: Mis põhjustab maksukoormuse tõusu ja maksude suhet SKP-sse? (lisatud aprillis 2010)
6.4. Maksumaksja jaoks on kõige olulisem - protsentuaalne maksukoormus
6.4.1. Töötajate esialgne maksukoormus Eestis peale palga kättesaamist
6.4.2. Maksukoormuse näiteid kaupade ja teenuste tarbimisel
Näide1 - tarbimisel käibemaksu lisandumine maksukoormusele
Näide2 - aktsiisi- ja käibemaksu lisandumine
7. Maksukoormuse võrdluse tabel riikide lõikes
8. Ülevaade põhilistest Eesti maksunäitajatest seisuga 30.11.2009
Viited
Teisi maksuteemalisi viiteid Eesti meedias

Korduma kippuvad küsimused (KKK) ehk sissejuhatus

Lisatud aprillis 2010

Vastuseid korduma kippuvatele küsimustele maksude suhtes

1. K: Mis on maksudest, maksukoormusest jm. maksudega seotud küsimustest arusaamisel oluline?
V: Maksuküsimustes on oluline see, mis on lihtsasti aru saadav (nagu ka muudes eluvaldkondades). Kui keegi ajab teooriatega ja targutustega asja keeruliseks ning väidab, et maksumaksja ei peagi asjadest aru saama, siis see viitab tavaliselt maksumaksjaga manipuleerimise püüetele.

2. K: Mis tõstab maksukoormust?
V: Intuitiivne ja lihtne vastus on maksude tõus.

3. K: Mille tõttu maksud tõusevad?
V: Poliitikud ja muud riigiametnikud otsustavad maksusid tõsta.

4. K: Kas maksude tõus on hea või halb?
V: Halb mõju: inimeste oma tööga teenitud sissetulek esmatarbevajadusteks jm. sissetuleku kasutamiseks väheneb; inimesed ei saa kasutada osa oma sissetulekust vabal viisil nii, nagu nad leiavad, et tegelikult õige ja vajalik oleks.
V: Hea mõju: kui maksukoormus võrreldes teiste riikidega on väga madal ning tõeliselt vajalike avalike teenuste tase on ka väga madal ning maksukoormuse tõusu tagajärjel tõeliselt vajalike avalike teenuste tase oluliselt paraneks, siis esineb maksukoormuse tõusul teatav hea mõju.
V: Kokkuvõttes: maksude tõus on kindlasti halb, kui maksukoormus on niigi kõrge ja riigi avalike teenuste tase väga madal; see tähendab, et maksusid ei kasutata õigel otstarbel (kodanike jaoks) ning maksumaksjad on “orja” staatuses, et kinni maksta ja ülal pidada riigi esindusfunktsioone (valitsemiskulud, esinduskulud jms.), nomenklatuurile suunatud poliitilisi ametikohti ja karjäärisüsteemi, riiklikku administratiivaparaati ja nende huvigruppidesse kuuluvaid monopoolseid ettevõtteid. Üldsus ei mõista, et Eestis on põhjamaade maksukoormus ilma, et sellega kaasneks põhjamaade elukvaliteet ning Eestis on tähtsad riigi esindusfunktsioonid, mitte avalike teenuste tase ehk siis inimene on riigi, mitte riik inimese jaoks.

5. K: Kuidas maksukoormust mõõta maksumaksja seisukohalt?
V: Protsentuaalselt lähtudes tööjõukuludest - see näitab, kui suurt osa oma sissetulekust saab maksumaksja vabalt kasutada nendeks eesmärkideks, mis tema arvates on tõesti vajalikud ning kui suur osa tema sissetulekust talt sunniviisiliselt abstraktsetel eesmärkidel ära võetakse.

6. K: Miks mõõta maksukoormust just protsentuaalselt lähtudes tööjõukuludest?
V: Sellepärast, et
1) see on üks lihtsamalt arusaadavaid hinnanguid maksukoormuse üle otsustamisel - kui suur osa sissetulekust alles jääb, kui suur osa ära võetakse;
2) see on hinnang, mis reaalselt otseselt maksumaksjale olulist mõju avaldab.

Nt. võrdlusena Eesti maksukoormuse hindamisel ei kajasta maksumaksja jaoks tegelikku olukorda lähtumine ajakirjanduses levivatest abstraktsetest manipuleerivatest teoretiseerimistest-keerutamistest stiilis: "meie kõigi ühise heaolu huvides ja meie riigi majanduse üldist jõukust SKP suhtes rahvaarvuga, Eesti eesrindlikku IT taset ja riigivõla madalat taset võrreldes teiste riikidega ja huntide ning jäneste arvu Eesti metsades ühe ruutkilomeetri kohta, silmas pidades, vaatame maksude suhet SKP-sse ... bla bla bla ... ning järelikult on Eesti maksukoormus võrreldes teiste riikidega madal".

7. K: Kas veebisait "Maksud Eestis" kajastab maksundusega seotud olukorda täielikult objektiivselt?
V: Mitte ükski allikas ei kajasta maksundusega seotud olukorda täielikult objektiivselt. Kuid "Maksud Eestis" veebisaidi taga on loogiliselt mõtlevad tavalised maksumaksjad ja me teeme endast parima Eesti maksudega seotud küsimuste ning Eesti meedias avaldatud artiklite tegelike tagamõtete uurimisel. Me usume, et kajastame olukorda piisavalt objektiivselt selliselt, nagu tavalisel maksumaksjal asjadest vaja aru saada oleks (konkreetselt tema heaolu silmas pidades) ning nagu on oluline tavalisele maksumaksjale.

1. Meedias ja poliitikas leviv müüt Eesti "madalatest maksudest" ja "ülisoodsast ettevõtluskeskkonnast"

See kuidas meedias kajastatakse Eesti maksukoormuse taset võrrelduna teiste riikidega ei võimalda selgelt aru saada, kuivõrd madal või kõrge on Eesti maksukoormus tegelikkuses? Aastaid on läbi meedia massidele järjekindlalt ilma objektiivsete argumentideta pähe taotud müüti Eesti madalatest maksudest ning ülisoodsast maksu- ja ettevõtluskkonnast.

Aeg-ajalt “lekib” meediasse ketserlikke artikkleid, mis on antud ametliku “madalate maksude” dogmaga vastuolus ja lükkavad sellise dogmaatilise manipuleerimise ümber. Julgetakse koguni viidata, et Eesti maksukoormus on vastupidiselt üks maailma kõrgemaid...

Kui meediasse imbuvad sellised infolekked “Eesti madalate maksude” dogma vastu, siis järjest rohkem hakkab pihta hämamine ja faktidega manipuleerimine ning viidatakse erinevatele ja tihti risti vastupidistele uuringutele või nähtustele. Mõnes uuringus võrreldakse ainult maksukoormust, teises aga maksukoormust koos muude maksukeskkonna mõjudega (nagu maksude laekumise kiirus, maksusüsteemi lihtsus, ettevõtjasõbralikkus), kolmandas riikide vahel maksutulude suhet SKPsse jne., mis ei võimalda adekvaatselt hinnata Eesti maksukoormuse suurust võrreldes teiste riikidega.

Teine levinud infoga manipuleerimise viis Eesti poliitikute, ametnike ja ajakirjanike poolt on anda hinnang mõne uuringu kohta, mille järgi Eestis on kehval järjel, et Eesti tingimustes antud uuringu tulemused ei kehti. Seda vaatamata tõsiasjale, et taolise uuringu läbiviija on tavaliselt uuritud ala eksperte kaasav rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioon, millel on välja töötatud riikide erisusi arvestav metoodika.

Nii on väga lihtne faktidega manipuleerida ja infot moonutada ning hoida Eesti inimesi teadmatuses.

See on ametlik demagoogia, et Eestis on eeliseks madalad maksud. Ei vasta tõele, et Eesti on jätkuvalt Euroopa üks soodsaima maksukeskkonnaga riike ning et makse tuleks pigem tõsta, sest “Eesti maksud pidavat olema ühed maailma madalaimad”. Lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud uuringutest ja jättes kõrvale Eesti meedia ning poliitikute-ametnike propaganda, uurime milline siis ikkagi on Eesti maksukoormus võrreldes teiste riikidega ?

2. Eesti maksukoormuse võrdlus teiste riikidega “Paying Business Taxes 2010” uuringu järgi

Eesti maksuteemaline demagoogia ja manipuleerimine sai tagasilöögi, kui Doing Business uuringust “Paying Business Taxes 2010 – A Worldwide Country Comparison” [1] selgus, et ettevõtete maksukoormus on Eestis keskmiselt 49,1% aastakasumist, millega ollakse maailmas 183 riigi seas kõigest 131. kohal ehk 130-l riigil on Eestist soodsam maksukeskkond. Eesti oma “ülisoodsa” maksukeskkonnaga ei küündi isegi mitte keskmisele maksukoormuse tasemele, rääkimata madalatest maskudest. Vaata ka ülevaatlikku riikide maksukoormusi võrdlevat tabelit jaotises 7!

Poliitikutele meeldib rahvaga manipuleerida, et võrreldes põhjamaadega (eelkõige võrreldes Rootsi ja Soomega) on Eesti maksukoormus ebaloomulikult madal. Vaatame lähemalt, kui Eesti on 131. kohal, siis Soome on 125. kohal, ning Rootsi 144. kohal. Tuleb välja, et antud demagoogiline retoorika on vale, sest kõik 3 riiki on enam-vähem samas suurusjärgus. Eestis on põhjamaade maksukoormus ilma, et sellega kaasneks põhjamaade elukvaliteeti.

Teine laialt levinud retoorika põhineb väitel, et Balti riike – Eestit, Lätit ja Leedut ei saa vaadelda ühtse regioonina ning peaaegu alati rõhutatakse, et Eesti on paremas olukorras võrreldes Läti või Leeduga. Kui võtta aluseks uuringus toodud maksukoormuste võrdlus, siis Läti asub tabelis 54. kohal ning Leedu 99. kohal ehk mõlema naabri maksukeskkond on tuntavalt soodsam ja ettevõtjasõbralikum võrreldes Eestiga.

2.1. “Paying Business Taxes 2010” uuringu selgituseks

Paying Business Taxes uuringu korraldajad olid Maailmapank (The World Bank Group) koostöös rahvusvahelise maksukonsultatsiooni ja audiitorfirmaga PricewaterhouseCoopers [9].

Tegemist on Doing Business 2010 aruandega, kus “Paying Business Taxes” uuring on üks osa 183 riigi majanduse võrdlemisel perioodil juuni 2008 kuni mai 2009 [10]. Doing Business 2010 uuring võrdleb nendes riikides ettevõtete paindlikkust nende uuringu erinevate osade lõikes.

Tekib küsimus: "Kas Eesti koht selles maksukoormuse pingereas tõuseb või langeb järgmistel aastatel võrreldes teiste riikidega?"

Järgnevalt vaatlemegi maksukoormuse muutusi Eestis ja teistes riikides viimasel ajal.

3. Maksukoormuse muutuse tendentsid Eestis võrreldes teiste riikidega viimasel ajal

Konsultatsiooni- ja audiitorbüroo Ernst & Young viis aprillis 2009 läbi maksu-uuringu vaadeldes järgnevaid riike: Argentina, Austraalia, Belgia, Brasiilia, Kanada, Hiina, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Hongkong, Ungari, India, Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Holland, Venemaa, Singapur, Lõuna-Korea, Šveits, Taiwan, Türgi, Suurbritannia, USA.

Ernst & Young analüütiku Ranno Tingas ülevaade juunis 2009 [2]:

"See maksu-uuring näitas selget suunda: enamik vaadeldud riikidest alandab makse ja kehtestab globaalse finantskriisiga võitlemiseks maksusoodustusi.

...

Maailma majanduse 24 olulisema riigi lähemal vaatlemisel selgub, et nende valikud on olnud vastupidised sellele, mida Eestis praegu arutatakse. Maksude tõstmise asemel on otsitud võimalusi anda maksusoodustusi nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele.

...

Paljud uuringus vaadeldud riigid on suunanud mitmeid ajutisi maksusoodustusi just väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele või konkreetsetele tööstusharudele. Näiteks annavad Hiina, Brasiilia ja Tšehhi käibemaksusoodustusi autotööstusele ning Prantsusmaa alandab 1. juulist restoranidele kohaldatavat käibemaksumäära üle kolme korra.

...

Eestit võib pidada teenäitajaks ka tulumaksumäära alandamisel 26 protsendilt praegusele 21 protsendile. ... Aastatel 2000–2009 on 90 protsenti OECD liikmesriikidest alandanud ettevõtte tulumaksumäära. Nii on mitmed teised riigid olnud tulumaksumäära alandamisel kiiremad ning Euroopas on praegu kümneid riike, kus ettevõtte nominaalne tulumaksumäär ei ületa 20 protsenti.

Seega eristub Eesti ettevõtte kasumi maksustamise süsteem muust hallist massist, kuid maksumäära suuruse osas jääb Eesti Euroopa riikide edetabelis siiski keskpärasele kohale ning Euroopas isegi majanduslikult tagasihoidlikumate riikide hulgas viimaste sekka.

...

Tööjõumaksude osas on rahvusvahelised organisatsioonid Eestile selgelt soovitatud maksukoormust vähenda."

4. Konkreetseid näiteid Eesti maksukoormuse suurenemisest viimasel ajal

Peab arvestama sellega, et Eestis on 2009. a. on maksud oluliselt suurenenud ning on hakatud koormama ettevõtlust järjest rohkem ka mitmete muude maksudega seotud seadustega-tingimustega.

Järgnev tabel näitab mõningaid maksudega seotud numbrite muutusi Eestis viimase aasta jooksul, mis puudutavad igapäevaselt väga paljusid inimesi ja tööandjate-ettevõtjate võimalusi Eestis ettevõtteid ning töökohti luua. Ehk siis nende näitajate suurenemine vähendab ettevõtjate võimet töökohtasid luua ning sunnib neid töökohtasid kaotama.

Tabel 1. Maksumäärade ja maksutingimuste muutusi aasta jooksul

	Käibe-maksu määr %	Kinnipeetud töötuskindlustuse määr %	Tööandja osa: töötuskindlustuse määr %	Sotsiaalmaksu miinimumkohustus EEK
30.11.2008	18,00	0,60	0,30	891,00
30.11.2009	20,00	2,80	1,40	1436,00
Muutuse %	11,11	366,67	366,67	61,17

Veidi selgituseks:

Mis on sotsiaalmaksu miinimumkohustus ?

See tähendab seda, et tööandja peab tasuma iga töötaja eest igal kuul sotsiaalmaksu vähemalt 1436 EEK - see summa oli seisuga 30.11.2009 [4].
Seaduses sätestatakse kuumäär (2009.a. 4350 EEK) ning miinimumkohustus on sellet kuumääralt arvutatud sotsiaalmaks.
FIE-d pidid-peavad (2009.a.) aga üldjuhul tasuma kvartalite kohta ettemaksetena sotsiaalmaksu 4307 EEK (4350x3x33%) [5].

Nagu tabelist 1 on näha, siis sotsiaalmaksu miinimumkohustus on tõusnud aasta ajaga umbes 61%, käibemaks 11% ning töötuskindlustusmaksed koguni 367% ehk 4,67 korda.

Tabel 2. Autokütuse aktsiisi määrade muutusi aasta jooksul

Selgitus	30.11.08	30.11.09	Muutus %
Pliivaba bensiini aktsiisimäär 1000 liitri kohta.	5620	6228	10,82
Diislikütuse aktsiisimäär 1000 liitri kohta.	5165	5787	12,04

Tabel 2 väljendab põhiliste igapäevaste sõiduvahendite kütuse liikide aktsiisi suurenemise protsenti aasta jooksul, lisaks on näha seaduste muudatustest, et sel ajavahemikul on tõusnud ka muud kütuse liigid (nt. eri liiki eluasemete kütmisel kasutatavad kütuse liigid) [6, 7].

Samuti räägitakse veel kütuseaktsiis ja elektriaktsiisi (samuti alkoholiaktsiisi ja tubakaaktsiisi) uuest tõusust alates 2010. aastast. Ning on olnud kuulda, et ka riigilõivud on tõusnud viimasel ajal.

5. Järeldused Eesti maksukoormuse muutuse kohta võrreldes teiste riikidega 2009 ja 2010

Maksudega seotud tõusud üle 10% ei ole väikesed, aga kui nad on veel isegi üle 50% või kordades, siis hävitav mõju Eestis uute töökohtade loomisele ei jää olemata. Pole ime, et novembris 2009 võis lugeda uusi rekordeid töötute hulga kasvu osas igal nädalal rohkem, kui 2500 inimese võrra vt. registreeritud töötuse nädalastatistika.

Alajaotistest 3 ja 4 on märgata, et teistes riikides on tendents majanduslanguse ajal maksude langemise suunas, Eestis aga on mitmed maksud oluliselt tõusnud.

Kuigi Paying Business Taxes uuring ei sisalda käibemaksu ja kinnipeetavaid makse, siis ettevõtte osa töötuskindlustusest selles sisaldub ning samuti aktsiisi maksud. Samas näitab just kinnipeetava töötuskindlustuse makse ja käibemaksu suurenemine, et ei ole loota, et see 131. koht muutuks nende maksude tõttu Eestil oluliselt väiksemaks ning et üldine maksukoormus Eestil oleks oluliselt väiksem, kui 131. koht.

Lõppjäreldus - saadaolev info annab alust arvata, et Eesti koht maksukoormuse järjestuses langeb lähiaastatel veelgi madalamale 131. kohast 183 riigi hulgas, mille tulemusena halveneb oluliselt ettevõtluskeskkond ja suureneb tööpuudus.

6. Näiteid maksuinfoga manipuleerimisest Eesti poliitikute-ametnike ja ajakirjanike poolt

Selles osas kõige parem viimase aja näide tundubki olevat Paying Business Taxes 2010 uuringu tulemuste kajastamine Eesti meedias, kus on märgata mitmekülgset infoga manipuleerimist.

6.1. Manipuleerimise näide 1: Artikli suunitlus pealkirja järgi Eesti meedias

20.11.2009 ilmus Äripäevas artikkel “Ligi: Eesti 131. koht maksukoormuse pingereas pole tõene“ [8].

Juba ajakirjaniku poolt pandud pealkirjast alates algab hämamine stiilis - rahvusvahelistele maksu-uuringutele spetsialiseerunud organisatsioonide poolt iga-aastaselt läbi viidud uuring ei kajasta Eestit sel aastal õigesti.

Artikli suunitlus on alates pealkirjast ajakirjaniku poolt selliselt üles ehitatud, et ühe Eesti poliitiku demagoogiline arvamus asjast on ajakirjaniku arvates justkui usaldusväärsem, kui sadasid või tuhandeid või rohkemaid maksundusele spetsialiseerunud inimesi ühendavate rahvusvaheliste organisatsioonide töö tulemus.

6.2. Manipuleerimise näide 2: Kummalistele mitteseotud või väheolulistele nähtustele viitamine

Artiklist: “Rahandusminister Jürgen Ligi ei pea Eesti maksukoormuse 131. kohta tõeseks, kuna 183 riigi võrdlemisel ei ole arvestatud erakindlustuse koormust. Ligi sõnul on oluline üldine maksukoormus.” [8]

Mis kummaline erakindlustuse koormus ning kuidas see seostub maksudega?

Mis erakindlustus - liikluskindlustus, kodulooma kindlustus, kinnisvara kindlustus, reisikindlustus või midagi muud taolist ?

Maksud on seotud avalike teenustega ning mitte taolist liiki eraviisiliste kindlustustega.

Uuringu metodoloogiat uurides võib märgata, et uuring arvestab väga hoolikalt erinevate riikide erisustega ning kusagil ei ole viidet sellele, et on mingi erakindlustus, mis teeb Eestist erandi [9].

Kui ka oleks mõni riik erandina selle kummalise erakindlustuse osas (nt. teatud ravikindlustuse osa, mis sisaldub Eestis kohustuslikuna sotsiaalmaksus, aga selles teises riigis on vabatahtlik erakindlustusena lisaks maksudele), siis see oleks uuringu metodoloogia korraldamise hoolikust tähele pannes üksik erandlik riik ning liigutaks Eestit võib-olla ainult mõne koha võrra ettepoole.

Lisaks:

Eesti sotsiaalmaksus sisalduv ravikindlustuse osa katab üldse väga väikest järjest vähenevat osa raviteenustest - nt. hambaravi peab viimasel ajal tööealine Eesti elanik täiesti ise kinni maksma. Selles erakindlustuse stiilis arutledes, oleks siis Eesti tegelik maksukoormus veelgi suurem - nimelt lisanduks nt. hambaravi maks.
Kui raviteenused on kusagil erakindlustusena, siis seda ei saa lugeda üldjuhul maksukoormuse osaks - maksukoormus on rohkem seotud kohustusega maksta ning valik on piiratum, erakindlustused on rohkem vabatahtlikud ja valik on laiem.
Erakindlustuse stiilis maksukoormusest rääkides võiks lisada maksukoormusele tegelikult ka kohustuslikku liikluskindlustuse, aga ka kõikvõimalikud vähem kohustuslikud erakindlustuse liigid ning Eesti maksukoormus kasvaks siis oluliselt.
Erakindlustuste erinev korraldamine erinevates riikides võib küll mõjutada elukallidust, aga tegemist ei ole maksukoormusega.

Üldine maksukoormus

Jah, üldine maksukoormus on oluline, aga üldine maksukoormus moodustub üldise osadeks olevate maksude koormuste summana. See uuringu indeks võtab arvesse väga suurt osa maksudest ja koos sellega ka suurt osa maksukoormusest. Kusagil ei ole viiteid sellele, et kui isegi kõiki Eesti makse arvesse võtta, et siis Eesti maksukoormus oluliselt väiksem oleks võrreldes nende teiste riikidega.

Iga maks üksikuna on samuti väga oluline. Üks klassikaline rahvaga manipuleerimise meetodeid ja üldist maksukoormust suurendav tegur ongi hoopis see, et tõstetakse natuke ühte maksu ja siis teist ning kokku võib moodustada selline üksikute maksude tõstmine (mis üksikuna ei tundugi nii suurena) oluliselt maksumaksjat koormava üldsumma.

6.3. Manipuleerimise näide 3: Rääkides soodsatest maksudest mõeldakse maksumaksja jaoks ebaolulisi tegureid

6.3.1. Ebaolulised näitajad - maksusüsteemi lihtsus, ettevõtjasõbralikkus, maksu laekumise kiirus

Artiklist: “Uuringu Paying Taxes 2010 alusel on Eesti maksusüsteem lihtsuselt ja ettevõtjasõbralikkuselt maailmas 38. ja Euroopa Liidus 6. kohal

...

Maksude deklareerimisele ja maksmisele kulub Eesti ettevõtetel aastas keskmiselt 81 tundi, millega Eesti asub maailmas 16. kohal. Ettevõtete maksukoormus Eestis on keskmiselt 49,1% aastakasumist, millega oleme maailmas 180 riigi seas 131. kohal, ja seda eelkõige ettevõtetelt kogutavate tööjõumaksude tõttu.” [8]

Nagu näha alustab artikkel selliste näitajate esile toomisest, nagu maksusüsteem lihtsus, ettevõtjasõbralikkus, maksu laekumise kiirus (mille järgi on Eesti koht järjestuses kõrgem) ning alles viimases järjekorras mainib maksukoormust.

Maksumaksjat mõjutab aga kõige rohkem just maksukoormus, vähendades otseselt tema sissetulekuid ning see on kõige olulisem näitaja tema jaoks. Kõik muu on teisejärguline - seda eriti riigis, kus avalike teenuste tase on madal.

6.3.2. Ebaoluline näitaja - Maksude suhe SKP-sse

Artiklist Ligi kommentaar: “Ma ei võtaks seda 131. kohta tõena. Võrdlused ei võta arvesse erakindlustuse koormusi. Koorma ümberjagamine tööandja ja -võtja või makse ja maksu vahel ei muuda seda, loeb üldine koormus, samuti maksude suhe SKPsse. See meil kõrge ei ole.” [8]

Teisest artiklist 26.06.2008 pealkirjaga “Eesti maksukoormus üks Euroopa Liidu madalamaid”, võib lugeda: “Kui kaudsete maksude korral on osakaal SKPst EL keskmise taseme läheduses, siis sotsiaalkindlustusmaksete ning otseste maksude osakaal on EL keskmisest väiksem. “ [11]

Nagu näha, neis mõlemas artiklis manipuleeritakse SKP teemal ja välditakse maksumaksjat tegelikult mõjutava maksukoormuse protsentuaalset kajastamist.

Poliitikute jaoks maksude suhe SKP-sse loeb ning on oluline, sest see on hea vahend statistika ja arvudega manipuleerimiseks ning sobiv info moonutamiseks. Suhe SKP-sse on teoreetiline suhtarv, mis ei näita tegelikku maksukoormuse suurust ettevõtja ja töötajate seisukohalt lähtuvalt ning lihtsa maksumaksja jaoks on see ebaoluline näitaja.

Kuna tegu on suhtarvuga, siis võib maksude suhe SKP-sse olla suur ka siis kui maksukoormus on nt. 15%, samuti võib maksude suhe SKP-sse olla väike ka siis kui maksukoormus on 70%. Tegemist on teoreetilise suhtarvuga, milles ei vaadelda tegelikku protsentuaalset maksukoormust ehk suhe võib olla "suur" või "väike" sõltumata sellest, kas maksukoormus on 10%, 20%, 30% või 80%-i. Iga kord kui kuuled mingis kontekstis väidet "maksude suhe SKP-sse", on tegu manipuleerimise ja olukorra tahtliku moonutamisega, mida tõestavad ka alltoodud näited.

Sõltumata sellest, kuidas arvutatakse ja näidatakse maksude suhet SKP-sse on 70% maksukoormus tänane Eesti reaalsus, sest Eestis tuleb iga kättesaadava 1 EEK eest kohe maksta maksusid koos sundkindlustustega kokku 0,7 EEK ehk 70 senti. Eestis on tööandaja maksnud töötaja eest 10 000 krooni netopalga kättesaamisel sellele lisaks makse koos sundkindlustustega kokku 7026 krooni, mis moodustab maksudena 70% sellest netopalgast. Kogukulu tööandja jaoks on 17 026 krooni.

Teisisõnu on loogika selles, et SKP peaks kajastuma juba maksumaksja sissetulekus koos väikese maksukoormusega (see oleks maksumaksjale soodus). Kui aga maksukoormuse protsent on sissetulekust kõrge, siis peaks maksumaksja kasu SKP osas järelikult kajastuma avalikest riigiteenustest. Kui aga avalike teenuste tase on ka veel lisaks madal, siis saavad sellest SKP-st kasu sissetulekutena riigiametnikud ja poliitikud, mitte aga maksumaksja.

6.3.3. Manipuleerimised teemal: Mis põhjustab maksukoormuse tõusu ja maksude suhet SKP-sse?

Lisatud aprillis 2010

Lisaks sellele, et maksukoormuse taset seostatakse ebaoluliste nähtustega, on Eesti ajakirjanduses poliitikute ja riigiametnikega koostöös ilmnenud üks uudne suund maksuküsimustega manipuleerimises seostades SKP-d ja muid kummalisi asjaolusid maksukoormuse tõusuga.

Neis artiklites välditakse maksukoormuse tõusu tegeliku põhjuse mainimist, milleks on poliitikute ja ametnike otsused maksusid tõsta (või öeldakse justkui sellel oleks väga väike mõju olnud).
Selle asemel väidetakse, et Eesti maksukoormuse tõusu põhjustab hoopis SKP langus, mingite müstliliste "varude soetamine" (???), II pensionisamba maksete peatamine, ekspordi vähenemine jne. ning neid nimetatakse "ajutisteks asjaoludeks" [13 , 14]
Nii tahetakse justkui maksukoormuse tegelike tõstjate põhjustajate asemel inimeste teadvusse programmeerida ettekujutust nagu maksukoormus tõus oleks eelkõige põhjustatud millegi ebamäärase (üldine maailmamajanduse langus vms.) tõttu, mis ei ole otseselt seotud valitsuse otsusega makse tõsta.

Vaatame lähemalt ametlikest allikatest - eelkõige Rahandusministeeriumist meediasse suunatud maksudega manipuleerimise näiteid:

Sellise manipuleerimise üheks parimaks näiteks on Äripäeva 31.03.2010 artikkel: „Maksukoormuse tõusus on süüdi SKP langus“ [13] ehk siis maksukoormuse tõusus ei ole süüdi mitte maksude tõstmine vaid hoopiski SKP langus.

Teine selline hea näide on 31.03.2010 artikkel „Rahandusministeerium: maksukoormust kasvatasid ka ajutised asjad [14]“ ehk siis maksukoormuse kasv tuleneb SKP muutuste struktuurist, mitte maksude tõstmisest ning võrreldes teiste EL riikidega on Eesti maksukoormus aastaid olnud üks väiksemaid.

Ka järgnevas 31.03.2010 artiklis „Aktsiisid tõstsid mullu maksukoormust“ [15] on valitsuse poolt öeldud, et „2009. aastat iseloomustab üldine maksulaekumise vähenemine. Näiteks hasartmängumaksu laekumine vähenes 43 protsenti. Võrreldes varasema aastaga kasvasid tulud aktsiisidest ja töötuskindlustusmaksust.“ Need viimased kaks - aktsiisid ja töötuskindlustusmaksud - ei olegi SKP suhtes enam maksud vaid tulud – ilmselt see ongi põhjus, miks maksude suhe SKP'sse on nii madal ? Siit on mustvalgelt näha, kuidas SKP suhtega annab manipuleerida ja miks see on poliitikute jaoks oluline näitaja ning miks välditakse igasuguseid protsentuaalse maksukoormuse võrdlusi.

Pange tähele kahte vastuolulist ja küündimatut lauset artikli „Rahandusministeerium: maksukoormust kasvatasid ka ajutised asjad“ raames [14]:
"Otseselt eelmisel aastal toimunud aktsiisitõusudel oli maksukoormuse kasvule väike mõju, kinnitas Kirsipuu."
...
"Eesti maksukoormus oli statistikaameti andmetel 2009. aastal 36 protsenti sisemajanduse koguptoodangust (SKT) ning maksukoormus tõusis varasema aastaga võrreldes 4 protsendipunkti peamiselt aktsiiside tõusu tõttu."

6.4. Maksumaksja jaoks on kõige olulisem - protsentuaalne maksukoormus

Lähtudes eelnevatest põhjendustest on näha, et esmatähtis näitaja on maksumaksja jaoks maksude osas protsentuaalne maksukoormus. See näitab, et kui maksumaksja tööst tekib tulu (tööandja kogukulu mõistes), siis kui palju ta peab sellest maksudena ära maksma ning kui palju saab tegelikult kasutada peale maksude maha arvamist. Järgnevalt mõningaid töötaja palgaga seotud näiteid protsentuaalsest maksukoormusest Eestis.

6.4.1. Töötajate esialgne maksukoormus Eestis peale palga kättesaamist

Eestis on tööandaja maksnud töötaja eest 10 000 krooni netopalga kättesaamisel sellele lisaks makse koos sundkindlustustega kokku 7026 krooni, mis moodustab maksudena 70% sellest netopalgast (palgafondist). Kogukulu tööandja jaoks oleks siis 17 026 krooni. Arvutustes on arvestatud ka maksuvaba miinimumi 2250 krooni.

Teisisõnu see tähendab, et iga kättesaadava 1 EEK eest tuleb kättesaamiseks kohe maksta maksusid 0,7 EEK ehk 70 senti (7026/10000=0,7) palgafondist. NB! Siin ei ole küsimus maksukoormuse jagunemisest üksikisiku või ettevõtja vahel, küsimus on selles, et sõltumata maksukoormuse jagunemisest tuleb Eestis 1 EEK kättesaamiseks maksta maksusid koos sundkindlustustega 70 senti. Ei ole suurt vahet kas 70 senti maksukoormuse kannab N: ainult ettevõtja või ainult üksikisik või jaguneb maksukoormuse mõlema poole vaheliselt. Küsimus on 70 sendi suuruses maksukoormuses, mitte selles, kes kui palju konkreetselt makse maksab.

Tööandja kogukulu (17 026) = netopalk (10 000) + kinnipeetud töötuskindlustus (355) + kinnipeetud kogumispension (254) + kinnipeetud tulumaks (2060) + tööandja osa: sotsiaalmaks (4180) + tööandja osa: töötuskindlustus (177).

17026 = 10000 + 355 + 253 + 2060 + 4180 + 177

Ilma kohustusliku kogumispensionita tuleks 10 000 krooni kättesaamiseks vastav maksusumma 6675 krooni ehk esialgne otsene maksukoormus moodustaks netopalgast 67%. Sel teisel juhul tuleks iga 1EEK kättesaamisel kohe maksta maksudeks 67 senti.

Antud juhul kajastavad need numbrid tegelikku esialgset maksukoormust peale sissetuleku saamist, mis ei ole manipuleeritud muude teoreetiliste näitajatega nagu maksukoormuse suhe SKP-sse, maksusüsteemi lihtsus jms. retoorika.

Aga see ei ole veel kogu maksukoormus - lisanduvad näiteks maksud kaupade ja teenuste hindades (nt. käibemaks ja aktsiisimaksud) ja maksud riigilõivudena igapäevaste asjade ajamises.

6.4.2. Maksukoormuse näiteid kaupade ja teenuste tarbimisel

Enamus igapäeva elus vajalikke kaupu (nt. toidukaubad) müüakse Eestis käibemaksuga 20%. On ka üksikuid erandeid, kus käibemaksu määr on 9% või siis müüja ei ole käibemaksukohustuslane. Aga isegi need erandid võivad sisaldada juba kaudselt nt. kaupade ja teenuste hankimiseks või loomiseks kasutatud kütuseaktsiisi maksusid.

Näide1 - tarbimisel käibemaksu lisandumine maksukormusele

Võttes arvesse olukorda, kus kogu netopalga 10 000 EEK eest ostetaks kaupu ja teenuseid, milles sisaldub käibemaks 20%, oleks töötaja maksukoormus järgmine selle koos kogumispensioniga palga näite korral:

10 000 EEK tarbimisel oleks kauba hind käibemaksuta: 10 000/1,2=8333,33 EEK ning käibemaks 1666,67 EEK.

See tähendab, et netopalga 10 000 EEK tarbimisel oleks kauba väärtus umbes 8333 EEK ja alates tööandja kogukulust on maksudeks läinud 17026-8333=8693 EEK ehk vähem kui pool kauba tegeliku hinna eest ja rohkem kui pool maksudeks.

Näide2 - aktsiisi- ja käibemaksu lisandumine

2. detsembril 2009 www.e24.ee artikli "Pool liitrit viina maksab 6-7 krooni" järgi [12]:

“Täna moodustavad maksud pooleliitrise viinapudeli hinnast ligikaudu 50 krooni, mis teeb odavama viina hinnaks 6-7 krooni.

...

Ainuüksi aktsiisimaksu tuleb poole liitri viina eest tasuda 40,4 krooni, uuest aastast tõuseb see aga veel 10 protsenti. Lisandub 20 protsendi suurune käibemaks.”

Seejuures tasub tähele panna, et viinal ei ole ainult kahjulik mõju, vaid seda saab kasutada ka raviks - eriti talvisel aktiivse grippi jm. haiguste perioodi ajal.

7. Maksukoormuse võrdluse tabel riikide lõikes [1]

Region or Economy	Payments (number per year)	Time (hours per year)	Profit tax (%)	Labor tax and contributions (%)	Other taxes (%)	Total tax rate (% profit)	Rank
Timor-Leste	6	276	0	0	0,2	0,2	1
Vanuatu	31	120	0	4,5	3,9	8,4	2
Maldives	1	0	0	0	9,1	9,1	3
Namibia	37	375	4	1	4,6	9,6	4
Qatar	1	36	0	11,3	0	11,3	5
United Arab Emirates	14	12	0	14,1	0	14,1	6
Saudi Arabia	14	79	2,1	12,4	0	14,5	7
Bahrain	25	36	0	14,7	0,4	15	8
Georgia	18	387	13,3	0	2	15,3	9
Kuwait	15	118	4,7	10,7	0	15,5	10
Zambia	37	132	1,7	10,4	4	16,1	11
Macedonia, FYR	40	75	12,1	0,8	3,5	16,4	12
West Bank and Gaza	27	154	16,2	0	0,6	16,8	13
Botswana	19	140	16,2	0	0,9	17,1	14
Lesotho	21	324	14,9	0	3,7	18,5	15
Samoa	37	224	11,9	7	0	18,9	16
Luxembourg	22	59	4,1	15,3	1,5	20,9	17
Oman	14	62	9,7	11,8	0,1	21,6	18
Cambodia	39	173	19,1	0,1	3,5	22,7	19
Mongolia	43	192	9,3	12,4	1,1	22,8	20
Mauritius	7	161	10,6	5	7,3	22,9	21
Hong Kong, China	4	80	18,6	5,3	0,3	24,2	22
Iceland	31	140	7,2	12,8	5,1	25	23
Chile	10	316	17,9	3,8	3,5	25,3	24
Malawi	19	157	24	1,1	0,7	25,8	25
Ireland	9	76	11,9	12,1	2,5	26,5	26
Bosnia and Herzegovina	51	422	4,9	17,6	4,6	27,1	27
Tonga	20	164	26,3	0	1,2	27,5	28
Singapore	5	84	7,9	14,9	5	27,8	29
Suriname	17	199	27,9	0	0	27,9	30
Kosovo	33	163	21,2	5,6	1,5	28,3	31
Iraq	13	312	14,9	13,5	0	28,4	32
Cyprus	27	149	9,6	7,1	12	28,8	33
Montenegro	89	372	8,3	18,8	1,8	28,9	34
Belize	40	147	20,4	7	1,4	28,9	35
Denmark	9	135	22	2,2	5	29,2	36
Switzerland	24	63	9,7	16,6	3,3	29,7	37
Lebanon	19	180	6,1	24,1	0	30,2	38
South Africa	9	200	24,5	2,4	3,3	30,2	39
Brunei Darussalam	15	144	24,7	5,6	0	30,3	40
Jordan	26	101	15,1	12,4	3,6	31,1	41
Ethiopia	19	198	26,8	0	4,3	31,1	42
Moldova	48	228	0	30,8	0,3	31,1	43
Rwanda	34	160	21,2	5,7	4,4	31,3	44
Bulgaria	17	616	4,5	22,9	3,9	31,4	45
Pakistan	47	560	14,3	15	2,3	31,6	46
Kiribati	7	120	23,4	8,5	0	31,8	47
Korea, Rep.	14	250	17,1	12,7	2,1	31,9	48
Nigeria	35	938	21,8	9,7	0,7	32,2	49
Croatia	17	196	11,4	19,4	1,6	32,5	50
Israel	33	230	24,7	5,3	2,5	32,6	51
Ghana	33	224	18,1	14,1	0,6	32,7	52
New Zealand	8	70	29,4	2,6	0,8	32,8	53
Latvia	7	279	2,2	27,2	3,7	33	54
Trinidad and Tobago	40	114	21,6	5,8	5,8	33,1	55
Lao PDR	34	362	25,2	5,6	2,9	33,7	56
Serbia	66	279	11,6	20,2	2,2	34	57
Malaysia	12	145	16,5	15,6	2,1	34,2	58
Mozambique	37	230	27,7	4,5	2,1	34,3	59
St. Lucia	32	92	25,9	5,6	2,9	34,4	60
Ecuador	8	600	18,5	13,7	2,8	34,9	61
El Salvador	53	320	17	17,2	0,8	35	62
Bangladesh	21	302	25,7	0	9,2	35	63
Paraguay	35	328	9,6	18,6	6,7	35	64
Uganda	32	161	23,3	11,3	1,1	35,7	65
Kazakhstan	9	271	23,5	9,6	2,7	35,9	66
United Kingdom	8	110	21,9	11	3,1	35,9	67
Sudan	42	180	13,8	19,2	3,1	36,1	68
Armenia	50	958	12,1	23	1,1	36,2	69
Solomon Islands	33	80	24,9	8,5	3	36,3	70
Afghanistan	8	275	0	0	36,4	36,4	71
Swaziland	33	104	28,1	4	4,5	36,6	72
Dominica	38	120	25,9	7,9	3,2	37	73
Thailand	23	264	29	5,7	2,5	37,2	74
Slovenia	22	260	15,2	19,9	2,4	37,5	75
Indonesia	51	266	26,9	10,6	0,1	37,6	76
Djibouti	35	114	17,7	17,7	3,3	38,7	77
Nepal	34	338	16,8	11,3	10,7	38,8	78
Guyana	34	288	26,8	8,8	3,3	38,9	79
Dominican Republic	9	324	19,3	17,8	1,8	39	80
Madagascar	23	201	16,6	20,3	2,3	39,2	81
Netherlands	9	164	20,7	17,3	1,3	39,3	82
Zimbabwe	51	270	24,2	5,1	10,1	39,4	83
Haiti	42	160	23,3	12,4	4,3	40,1	84
Vietnam	32	1050	20,6	19,2	0,3	40,1	85
Peru	9	380	12,1	11	17,2	40,3	86
Taiwan, China	18	281	19,5	16,7	4,2	40,4	87
Bhutan	18	274	35	1,1	4,4	40,6	88
Guatemala	24	344	25,9	14,3	0,7	40,9	89
Azerbaijan	22	376	13,8	24,8	2,2	40,9	90
St. Vincent and the Grenadines	32	117	32,5	5,1	3,4	41	91
Comoros	20	100	31,4	0	9,8	41,1	92
Fiji	33	150	30,8	10,2	0,2	41,2	93
Antigua and Barbuda	56	207	26	9,5	6	41,5	94
Norway	4	87	24,4	15,9	1,3	41,6	95
Morocco	28	358	18,1	22,2	1,4	41,7	96
Papua New Guinea	33	194	22	11,7	8,6	42,3	97
Poland	40	395	17,3	21,9	3,3	42,5	98
Lithuania	12	166	4,1	35,1	3,5	42,7	99
Portugal	8	328	14,3	26,8	1,9	42,9	100
Syrian Arab Republic	20	336	23,2	0	19,7	42,9	101
Egypt, Arab Rep.	29	480	13,8	25,6	3,6	43	102
Canada	9	119	23,9	12,5	7,2	43,6	103
Liberia	32	158	0	5,4	38,3	43,7	104
Seychelles	16	76	20,8	22,6	0,7	44,1	105
Iran, Islamic Rep.	22	344	17,9	25,9	0,4	44,2	106
Turkey	15	223	17	23,1	4,4	44,5	107
Romania	113	202	8,2	34,2	2,2	44,6	108
Gabon	26	272	19,7	22,7	2,3	44,7	109
Côte d'Ivoire	66	270	9	20,1	15,7	44,7	110
Burkina Faso	46	270	16,1	22,6	6,2	44,9	111
Albania	44	244	8	31,9	5,1	44,9	112
Germany	16	196	17,4	22	5,6	44,9	113
Tanzania	48	172	19,9	18	7,3	45,2	114
Grenada	30	140	27,6	5,6	12,1	45,3	115
Guinea-Bissau	46	208	14,9	24,8	6,1	45,9	116
Senegal	59	666	14,8	24,1	7	46	117
United States	10	187	27,9	9,6	8,8	46,3	118
Niger	41	270	20,1	19,6	6,8	46,5	119
Uruguay	53	336	28,3	15,6	2,9	46,7	120
Bahamas, the	17	58	0	6,1	40,9	47	121
São Tomé and Principe	42	424	35,5	6,8	4,9	47,2	122
Czech Republic	12	613	4,7	39,5	3	47,2	123
Greece	10	224	13,9	31,7	1,9	47,4	124
Finland	8	243	17,1	29,6	1	47,7	125
Yemen, Rep.	44	248	35,1	11,3	1,4	47,8	126
Australia	12	107	25,8	21	1,1	48	127
Russian Federation	11	320	10,9	31,8	5,7	48,3	128
Honduras	47	224	26,7	10,7	10,9	48,3	129
Slovak Republic	31	257	7,1	39,6	1,9	48,6	130
Estonia	10	81	8,1	37,5	3,5	49,1	131
Philippines	47	195	24,9	10,3	14,2	49,4	132
Kenya	41	417	33,1	6,8	9,9	49,7	133
Cape Verde	56	100	18,6	18,5	12,6	49,7	134
Guinea	56	416	21,9	17,3	10,7	49,9	135
Panama	59	482	17,1	22,6	10,4	50,1	136
Cameroon	41	1400	27,4	18,3	4,8	50,5	137
Mexico	6	517	22,9	26,7	1,3	51	138
Jamaica	72	414	28,6	13	9,7	51,3	139
Mali	58	270	12,9	32,6	6,6	52,1	140
St. Kitts and Nevis	24	155	32,7	11,3	8,8	52,7	141
Togo	53	270	11,1	28,3	13,3	52,7	142
Angola	31	272	24,6	0	28,5	53,2	143
Sweden	2	122	16,4	36,6	1,6	54,6	144
Costa Rica	42	282	18,9	29,3	6,6	54,8	145
Austria	22	171	16,1	34,6	4,9	55,5	146
Japan	13	355	33,9	16,5	5,3	55,7	147
Spain	8	213	21,2	35,1	0,5	56,9	148
Ukraine	147	736	12,3	43,1	1,9	57,2	149
Belgium	11	156	5,3	50,2	1,8	57,3	150
Hungary	14	330	9,1	39,4	8,9	57,5	151
Micronesia, Fed. Sts.	21	128	52	6,8	0	58,7	152
Kyrgyz Republic	75	202	3,2	21,4	34,7	59,4	153
Equatorial Guinea	46	296	13,5	25,4	20,6	59,5	154
Chad	54	122	31,3	23,9	5,7	60,9	155
Venezuela, R.B.	71	864	8,1	18	34,9	61,1	156
Tunisia	22	228	15	25,2	22,5	62,8	157
Nicaragua	64	240	24,9	19,2	19,2	63,2	158
Sri Lanka	62	256	26,5	16,9	20,3	63,7	159
China	7	504	6,3	49,6	7,9	63,8	160
Puerto Rico	16	218	25,3	12,6	26,9	64,7	161
India	59	271	25,1	18,2	21,4	64,7	162
Marshall Islands	21	128	0	11,8	53	64,9	163
Congo, Rep.	61	606	0	32,9	32,6	65,5	164
France	7	132	8,2	51,7	5,9	65,8	165
Italy	15	334	22,9	43,4	2,1	68,4	166
Brazil	10	2600	21,3	41,3	6,6	69,2	167
Algeria	34	451	6,6	29,7	35,7	72	168
Palau	19	128	0	6,5	66,5	73	169
Benin	55	270	16,7	32,7	23,9	73,3	170
Colombia	20	208	17,7	33,9	27,1	78,7	171
Bolivia	42	1080	0	15,5	64,6	80	172
Eritrea	18	216	8,8	0	75,8	84,5	173
Tajikistan	54	224	17,7	28,5	39,7	85,9	174
Mauritania	38	696	61,9	17,6	6,6	86,1	175
Uzbekistan	106	356	1,7	27,1	66,1	94,9	176
Belarus	107	901	22,1	39,6	38,1	99,7	177
Argentina	9	453	2,9	29,4	75,8	108,1	178
Central African Republic	54	504	176,8	8,1	18,9	203,8	179
Sierra Leone	29	357	0	11,3	224,3	235,6	180
Burundi	32	140	19,4	7,8	251,4	278,6	181
Gambia, the	50	376	41,4	12,8	238,2	292,4	182
Congo, Dem. Rep.	32	308	58,9	7,9	255,2	322	183

8. Ülevaade põhilistest Eesti maksunäitajatest seisuga 30.11.2009

Käesolev ülevaade sisaldab järgmiseid maksudega seotud näitajaid:
maksumäärad, maksete määrad, täiskroonides väljendatud maksunäitajad.
Nende maksunäitajate nimetus võib ka mingil määral erineda kasutatuna õigusaktides või mujal.

Põhilised otseselt enamuse tööandjatega-ettevõtetega seostuvad maksunäitajad:

Käibemaksu määr 20% (erandjuhul 9%)
Sotsiaalmaksu määr 33%
Ettevõtte tulumaksu määr 21% (teise arvutuse korral 21/79=26,58%) - dividendidelt
Töötuskindlustuse makse (tööandja osa) 1,4%

Kinnipeetavad maksunäitajad töötasudelt:

Maksuvaba miinimum kuus 2250 EEK
Töötuskindlustuse makse (brutopalgast kinnipeetav osa) 2,8%
Kogumispensioni makse (brutopalgast kinnipeetav) 2%
Üksikisiku tulumaksu määr (brutopalgast kinnipeetav) 21%

Muid maksudega seotud kohustusi:
Minimaalne sotsiaalmaksu kohustus -

Äriühingul 1436 EEK iga töötaja kohta kuus
FIE-l kvartalite kohta ettemaksetena 4307 EEK

Kütuseaktsiisi maksusid:

Pliivaba bensiin: 6,23 EEK/liiter
Pliibensiin: 6,6 EEK/liiter
Diislikütus: 5,79 EEK/liiter

Loetelu ei ole ammendav - on veel riigilõivud, teised aktsiisimaksud ja muud näitajad.

Viited

1. Paying Taxes

http://www.doingbusiness.org/ExploreTopics/PayingTaxes/

2. Ranno Tingas: aeg alandada makse

http://www.e24.ee/?id=128481

3. Aktsiisimäärad

http://www.emta.ee/index.php?id=909

4. Sotsiaalmaksuseaduse muudatused alates 1. jaanuarist 2009

http://www.emta.ee/?id=24998

5. 2009. aastal sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumisest FIE-de puhul, kelle eest maksab sotsiaalmaksu Sotsiaalkindlustusamet

http://www.emta.ee/index.php?id=24081&highlight=avansiliste

6. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2008; Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 30.11.2008)

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12906565

7. ALKOHOLI-, TUBAKA-, KÜTUSE- JA ELEKTRIAKTSIISI SEADUS1 (Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2009; Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 31.12.2009)

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13197100

8. Ligi: Eesti 131. koht maksukoormuse pingereas pole tõene

http://www.ap3.ee/article/2009/11/20/Ligi_Eesti_131_koht_maksukoormuse_pingereas_pole_toene

9. Paying Taxes Methodology

http://www.doingbusiness.org/MethodologySurveys/PayingTaxes.aspx

10. Economy Rankings

http://www.doingbusiness.org/economyrankings/

11. Eesti maksukoormus üks Euroopa Liidu madalamaid

http://www.ap3.ee/?PublicationId=60f4c1d0-8b8a-405e-a706-34692a6d7fe2

12. Pool liitrit viina maksab 6-7 krooni

http://www.e24.ee/?id=195681

13. Maksukoormuse tõusus on süüdi SKP langus

http://ap3.ee/?PublicationId=03f917ce-ce9c-4d0c-8456-0fdf81622359

14. Rahandusministeerium: maksukoormust kasvatasid ka ajutised asjad

http://www.e24.ee/?id=244132

15. Aktsiisid tõstsid mullu maksukoormust

http://www.e24.ee/?id=243808

Teisi maksuteemalisi viiteid meedias

15.03.2010 “Maksuhaldur võib saada õiguse eelarestida pangakontosid.”

http://www.epl.ee/artikkel/493636

15.03.2010 “Maksuamet arestib maamaksuvõlglaste kontosid.”

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=29779569

05.03.2010 “Sõltuvus sotsiaalmaksust niidab Eesti tervishoiult jalad alt.”

http://www.postimees.ee/?id=233022

16.02.2010 “Kesk tahab vähendada sotsiaalmaksu miinimumi.”

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=29187891

14.01.2010 “Maksuamet asus põllumeeste käsi väänama.”

http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/article.php?id=28474389

14.01.2010 “Maksumäng käigu võitja peale.”

http://www.ap3.ee/?PublicationId=ecd0751e-9b5a-4fc5-9573-93b1608c6095

13.01.2010 “Ansip: maksukoormust tuleb vähendada.”

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ansip-maksukoormust-tuleb-vahendada.d?id=28472665

11.01.2010 “Vaata maamaksuseaduse muudatusi!.”

http://www.ap3.ee/default.aspx?PublicationId=46df108d-c6b6-4454-877a-c83975e0ed80

24.12.2009 “Kärped ja maksutõusud.”

http://www.ap3.ee/default.aspx?PublicationId=d7e9bc84-c131-473f-89b7-cb170af34ead

23.12.2009 “Eesti langemine maksukeskkonna pingereas on ohumärk.”

http://www.ap3.ee/?PublicationId=1aca2510-c9b6-4b1c-b48e-8a8044849bef

21.12.2009 “Head uut maksuaastat!”

http://raamatupidaja.ee/article/2009/12/21/Head_uut_maksuaastat

18.12.2009 “Marco Groen: hea maksusüsteemi ehitamine nõuab aastakümneid.”

http://www.ap3.ee/default.aspx?PublicationId=3ec7662d-d483-4885-99df-73232be41a13&welcome=0

15.12.2009 “Tarmo Mänd: Aktsiisitõus euro nimel.”

http://www.parnupostimees.ee/?id=200986

14.12.2009 “Aktsiisitõus sillutab teed pankrotile.”

http://www.logistikauudised.ee/?ArticleID=596c9dbe-3b29-4a47-93b1-0c5cedad99ca&readcomment=1#comment

14.12.2009 “Maksud – Quo Vadis?.”

http://www.raamatupidaja.ee/article/2009/12/14/Maksud_Quo_Vadis

09.12.2009 "Parts: maksukoormus on meil kõrge."

http://www.e24.ee/?id=198597

04.12.2009 “PwC: Ukraina on maksumaksja põrgu.”

http://www.ap3.ee/article/2009/12/04/PwC_Ukraina_on_maksumaksja_porgu

30.11.2009 "Veskimägi: maksupoliitilisi erandeid peaks julgemalt kasutama."

http://www.epl.ee/artikkel/483819

29.11.2009 "Arvamus: Maksukoorma tõus on Reformi suurim reform."

http://www.ap3.ee/opinion/2009/11/29/Maksukoorma_tous_on_Reformi_suurim_reform

22.11.2009 “Aivar Sõerd: Eesti optimaalne maksukoormus 33% SKP-st.”

http://www.ap3.ee/article/2009/11/22/Aivar_Soerd_Eesti_optimaalne_maksukoormus_33_SKP_st

22.11.2009 “Erik Terk: tööjõumaksudele tuleks kehtestada lagi”

http://www.ap3.ee/article/2009/11/22/Erik_Terk_toojoumaksudele_tuleks_kehtestada_lagi

12.11.2009 “Maksupõrgust maale tagasi”

http://raamatupidaja.ee/article/2009/11/12/Maksuporgust_maale_tagasi

27.10.2009 “KPMG uuring: riigid tõstavad kaudseid makse.”

http://www.e24.ee/?id=180316

15.09.2009 “Veskimägi: üldjuhul ma ei pea mõistlikuks dividendide maksustamist.”

http://www.e24.ee/?id=163978

13.09.2009 “Neivelt: dividendidele tuleks sotsiaalmaks panna.”

http://www.e24.ee/?id=163229

07.09.2009 “Leon Glikman: Eesti riik kiusab ettevõtjaid.”

http://www.e24.ee/?id=160700